Monday, December 27, 2010

Uued töökohad aiandusparkidest!

Eesti kõrge tööpuuduse üheks suurimaks põhjustajaks on vähene ettevõtlikkus. Eriti puudutab see maapiirkondi. Kuidas alustada ja millega tegeleda, seda on arutanud paljud. Aga kui jõutakse esmaste investeeringute tegemiseni, siis lüüakse käega.
Siit tekib paratamatult küsimus -  kuidas tõsta ettevõtlikkust ja luua uusi töökohti maapiirkondades? Pakuksin omapoolse lahendusena välja aiandusparkide loomise maapiirkondadesse ja väikelinnade ümbrusesse, sest näiteks Lääne-Euroopas on põllumajandussektoris kõige rohkem töökohti just aianduses.
Aianduspargid sarnanevad oma olemuselt tööstusparkidele - 30-50 hektarit põldu piiratakse aiaga, et kaitsta aiandussaadusi metsloomade eest, rajatakse niisutus- ja kuivendussüsteemid, pargisisesed teed, esmased kauba ladustamise ning hoidmise tingimused ja kõik muu vajalik infrastruktuur. Seejärel antakse aianduspark 10-15 perele rendile.  Aianduspargid on nagu ettevõtlusinkupaatorid, kus peredele antakse võimalus 5-10 aasta jooksul hankida kogemusi aiandusvaldkonnas ilma, et nad peaks esmalt tegema suuri investeeringuid tootmiseks vajalike tingimuste loomiseks. Peale rendiperioodi lõppu võib iga pere rajada soovi korral juba ise endale sobiva suurusega aia. Selleks ajaks peaks inimestel olema ka piisavalt kogemusi ja teadmisi sellest, kas vastav tegevusvaldkond neid huvitab ja end ära tasub. Kuni 5 hektari suurused maatükid inkupaatorist ei tohiks väga suurt konkurentsi pakkuda ka tavatootajatele, kes on ise oma rahadega põllud rajanud.
Teine positiivne tulemus, mis minu poolt välja pakutud aiandusparkidega kaasneks, oleks võimalus toota kvaliteetseid aiandussaadusi, mida saaks eksportida ka välismaale.
 Eesti turg on väga väike ja haavatav sisse toodava odavama kauba osas. Kõrge kvaliteediga aiandussaadusi oleks tootjal võimalik müüa Eestist välja ning olla seeläbi vähem sõltuv Eesti turust. Samuti saaks tootja küsida kvaliteetsema toodangu eest kõrgemat hinda ning muuta seeläbi aiandussaaduste tootmine preagusest oluliselt tasuvamaks.
Kuigi aiandusparkide rajamine nõuab suuri alginvesteeringuid, ei tohiks rahastajate leidmine raske olla. Nende rajamisest peaksid olema huvitatud nii riik kui ka omavalitsused, sest aianduspargid aitaks edendada ettevõtlust maapiirkondades ja luua sinna töökohti. Uued töökohad aitaksid maapiirkondadesse meelitada uusi elanikke ning suurendaks ka riigi ja omavalitsuste maksulaekumisi.
Probleemiks ei oleks ka aiandusparkides toodetavate aiandussaaduste müümine. Tänu oma pikaajalisele kogemusel antud marjade müügi  valdkonnas võin kindlalt öelda, et Eesti aiapidajad suudavad oma kaubaga Euroopas edukalt läbi lüüa, kui nende kaup on kvaliteetne. Näiteks võib siinkohal tuua  Eesti maasikakasvatajad, kes juba aastaid müüvad oma kvaliteetset maasikat edukalt Lätti, Leetu, Poola ja Soome. 

Kortermajad ilusaks ja küttarved poole väiksemaks!

Kortermajade rekonstrueerimise vajalikkusest on räägitud juba aastaid, kuid laiem renoveerimine on jäänud siiani olemata. Passiivsus renoveerimise koha pealt ei saa enam tulevikus jätkuda, vaid peab saama iga korteriühistu esmaseks prioriteediks.
Rääkides kortermajade renoveerimisest, tuleks alustada sellest, miks meil seda üldse vaja on. Kortermajad moodustavad 2/3 Eesti elamufondist ning kuna enamus neist kannatavad täna Nõukogude aegse ebakorrektse ehituskvaliteedi all, vajavad nad rekonstrueerimist ja energiatõhusamaks muutmist. Hea näide siinsete hoonete halvast soojuspidavusest on Eesti kõrge keskmine energiatarbimine elamutes võrreldes teiste EL liikmesriikidega. Kõrgem energiatarbimine ei tähenda aga muud, kui et eestlane maksab kütte eest oluliselt rohkem võrreldes renoveeritud majas elava keskmise Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikuga.
Kui suurest potentsiaalsest kokkuhoiust me aga räägime? Eksperthinnangutes on välja pakutud, et renoveerimisesest tulenev võimalik rahaline sääst Eestis oleks pool miljardit krooni aastas. Kokkuhoid oleks tõesti suur, kuid siinkohal tuleb arvestada ka asjaolu, et kortermaja renoveerimine on kallis: sõltuvalt hoone suurusest võib kompleksrenoveerimise maksumus ulatuda 4 – 13 miljoni kroonini. Tänases majandussituatsioonis on keeruline veenda korteriühistuid ja korteriomanikke tegema nii suuremahulisi investeerimisotsuseid, mistõttu on vajalik riigipoolne motiveerimine toetuse eraldamise näol.
Väga tervitatav on tõsiasi, et riik on viimastel aastatel võtnud endale prioriteediks kortermajade renoveerimisele kaasaaitamise, mistõttu saavad ühistud oma renoveerimisplaane edukalt ellu viima hakata. Nimelt on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tänaseks välja töötanud konkreetse määruse, toetamaks koostöös Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutusega KredEx kortermajade renoveerimist. Makstava toetuse määr ei ole seejuures sugugi marginaalne, vaid moodustab 15-35 protsenti abikõlblikest kuludest. 
Riigi poolt tekitatud võimaluste ära kasutamiseks, tuleks kortermajade rekonstrueerimisega pihta hakata juba täna. Peale väiksemate küttearvete aitaks laialdasem renoveerimine elavdada ka majandust ning parandada ehitussektoris tööhõivet. Kaudne mõju avalduks kindlasti ka teiste majandusharude töökohtade säilitamisele ning mis ehk veelgi olulisem, Eesti muutuks ilusamaks ja  keskkonnasõbralikumaks.
Protsess, mis kujundab ümbruskonna ilmet pikkadeks aastateks,  vajaks lisaks riigipoolsele toetusele ka väga tugevat ja kiiret omavalitsuste poolset juhtimist. Männimäe, Paalalinna, Viiratsi ja teiste kortermajade piirkondade tulevane välimus sõltub sellest, kas omavalitsused juhivad seda protsessi või mitte. Praegu on õige aeg algatada detailplaneeringud ja otsustada, millisena me tahame, et meie kodukohad paari aasta pärast välja näeks. Kui omavalitsuste poolt oleks ette planeeritud, milline antud piirkond peale majade renoveerimist ja soojustamist välja näeb, oleks korteriühistu juhtidel lihtsam inimestele selgitada, miks renoveerimist vaja on ja samas lihtsam ka ehitusprojekti tingimusi koostada.
Lisaks selgele nägemusele kortermajade piirkondade välimusest, on meil vaja ühiseid ehitushankeid. Kui 10 maja korraldaks koos ehitushanke, ehitusjärelvalve hanke, projekteerimis- ja energiaauditi hanke, saaksid nad selle kõik vähemalt 15% odavamalt. Kui ühe maja renoveerimine maksab täna keskmiselt miljon krooni, siis tähendab see 150 000 krooni suurust kokkuhoidu maja kohta. Ka selles osas võiksid omavalitsused korteriühistutele appi tulla ning aidata neid näiteks hangete läbiviimisel.
Olen veendunud, et korteriühistute aktiivse tegutsemise korral ning riigi ja omavalitsuste kaasabil on juba lähiaastatel võimalik saavutada meie kortermajades olulist energia ja seeläbi ka rahalist kokkuhoidu, kaunistada meie kõigi elukeskonda ning elavdada samaaegselt ka majandust ning parandada ehitussektoris tööhõivet.

Friday, December 24, 2010

Mulkidele tööd ja talud korda!


17. detsembril arutasid Paistus kokku saanud Mulgimaa omavalitsusjuhid, kuidas teha lisaks kultuurilisele koostööle ka rohkem majanduslikku koostööd.

Mulgimaa suurimateks probleemideks on eelkõige tööpuudus, vähene ettevõtlikkus, noorte lahkumine piirkonnast ja tühjad lagunevad majad. Ainuüksi Tõrva linnas on 800-st majast 100 tühjad. Kogu Mulgimaa peale võib arvata, et tühjana seisab üle 1000 maja, talu või maakodu. Lisaks on piirkonnas ligi 1000 töötut inimest.

Mulgimaa on vaja muuta atraktiivseks, elavaks ning töötavaks piirkonnaks. Kõigi eelmainitud probleemide lahendamiseks olen välja pakkunud projekti „Ilus ja jõukas Mulgimaa“, mille käigus kaardistatakse müügis olev tühi ja lagunev kinnisvara ja koondatakse see info ühtsesse Mulgimaa infoportaali.

Märtsikuus plaanime tutvustada Mulgimaad reklaamlehe ja reklaamikampaania kaudu Eesti suuremates linnades. Reklaamime Mulgimaad huvitava suvitus- ja elamiskohana ning meelitame piirkonda uusi maakodu soetajaid. Täna on paljude jaoks suvekoduna eelistatud Saaremaa, Hiiumaa või Otepää, Mulgimaa võiks aga veelgi mugavam elu- ja puhkepaik olla.

Samuti näeks minu idee ette koondada ühtsesse infoportaali info erinevate teenusepakkujate kohta, kes Mulgimaal tegutsevad. Meil on olemas häid ehitajaid, pottseppi, aiakujundajaid, elektrikke ja teisi oskustöölisi, kuid tihti ei leia teenusepakkujaid ning tellijad üksteist üles. Ühtne infoportaal teeks mulkidele võimalikult lihtsaks oma kodukohas ettevõtlusega alustamise, võimaldades neile reklaami meie internetiportaalis.

Kui suudame nende tegevuste läbi aastas korda teha vähemalt 200 maakodu ja seeläbi 600 inimesele tööd pakkuda, on meie ettevõtmist saatnud edu. Samuti soovime  kujundada ühiskonnas arvamust, et on uhke omada kodu või suvekodu Mulgimaal.

Minu poolt välja pakutud projekti toetavad ka regionaalminister ning majandus- ja kommunikatsiooniminister, kelle arvates on see üks lähiaja konkreetsemaid ja asjalikumaid projekte kohaliku elukvaliteedi tõstmisel. Koostöös omavalitsustega töötame välja selge kava kuidas edasi liikuda.