Kortermajade rekonstrueerimise vajalikkusest on räägitud juba aastaid, kuid laiem renoveerimine on jäänud siiani olemata. Passiivsus renoveerimise koha pealt ei saa enam tulevikus jätkuda, vaid peab saama iga korteriühistu esmaseks prioriteediks.
Rääkides kortermajade renoveerimisest, tuleks alustada sellest, miks meil seda üldse vaja on. Kortermajad moodustavad 2/3 Eesti elamufondist ning kuna enamus neist kannatavad täna Nõukogude aegse ebakorrektse ehituskvaliteedi all, vajavad nad rekonstrueerimist ja energiatõhusamaks muutmist. Hea näide siinsete hoonete halvast soojuspidavusest on Eesti kõrge keskmine energiatarbimine elamutes võrreldes teiste EL liikmesriikidega. Kõrgem energiatarbimine ei tähenda aga muud, kui et eestlane maksab kütte eest oluliselt rohkem võrreldes renoveeritud majas elava keskmise Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikuga.
Kui suurest potentsiaalsest kokkuhoiust me aga räägime? Eksperthinnangutes on välja pakutud, et renoveerimisesest tulenev võimalik rahaline sääst Eestis oleks pool miljardit krooni aastas. Kokkuhoid oleks tõesti suur, kuid siinkohal tuleb arvestada ka asjaolu, et kortermaja renoveerimine on kallis: sõltuvalt hoone suurusest võib kompleksrenoveerimise maksumus ulatuda 4 – 13 miljoni kroonini. Tänases majandussituatsioonis on keeruline veenda korteriühistuid ja korteriomanikke tegema nii suuremahulisi investeerimisotsuseid, mistõttu on vajalik riigipoolne motiveerimine toetuse eraldamise näol.
Väga tervitatav on tõsiasi, et riik on viimastel aastatel võtnud endale prioriteediks kortermajade renoveerimisele kaasaaitamise, mistõttu saavad ühistud oma renoveerimisplaane edukalt ellu viima hakata. Nimelt on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tänaseks välja töötanud konkreetse määruse, toetamaks koostöös Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutusega KredEx kortermajade renoveerimist. Makstava toetuse määr ei ole seejuures sugugi marginaalne, vaid moodustab 15-35 protsenti abikõlblikest kuludest.
Riigi poolt tekitatud võimaluste ära kasutamiseks, tuleks kortermajade rekonstrueerimisega pihta hakata juba täna. Peale väiksemate küttearvete aitaks laialdasem renoveerimine elavdada ka majandust ning parandada ehitussektoris tööhõivet. Kaudne mõju avalduks kindlasti ka teiste majandusharude töökohtade säilitamisele ning mis ehk veelgi olulisem, Eesti muutuks ilusamaks ja keskkonnasõbralikumaks.
Protsess, mis kujundab ümbruskonna ilmet pikkadeks aastateks, vajaks lisaks riigipoolsele toetusele ka väga tugevat ja kiiret omavalitsuste poolset juhtimist. Männimäe, Paalalinna, Viiratsi ja teiste kortermajade piirkondade tulevane välimus sõltub sellest, kas omavalitsused juhivad seda protsessi või mitte. Praegu on õige aeg algatada detailplaneeringud ja otsustada, millisena me tahame, et meie kodukohad paari aasta pärast välja näeks. Kui omavalitsuste poolt oleks ette planeeritud, milline antud piirkond peale majade renoveerimist ja soojustamist välja näeb, oleks korteriühistu juhtidel lihtsam inimestele selgitada, miks renoveerimist vaja on ja samas lihtsam ka ehitusprojekti tingimusi koostada.
Lisaks selgele nägemusele kortermajade piirkondade välimusest, on meil vaja ühiseid ehitushankeid. Kui 10 maja korraldaks koos ehitushanke, ehitusjärelvalve hanke, projekteerimis- ja energiaauditi hanke, saaksid nad selle kõik vähemalt 15% odavamalt. Kui ühe maja renoveerimine maksab täna keskmiselt miljon krooni, siis tähendab see 150 000 krooni suurust kokkuhoidu maja kohta. Ka selles osas võiksid omavalitsused korteriühistutele appi tulla ning aidata neid näiteks hangete läbiviimisel.
Olen veendunud, et korteriühistute aktiivse tegutsemise korral ning riigi ja omavalitsuste kaasabil on juba lähiaastatel võimalik saavutada meie kortermajades olulist energia ja seeläbi ka rahalist kokkuhoidu, kaunistada meie kõigi elukeskonda ning elavdada samaaegselt ka majandust ning parandada ehitussektoris tööhõivet.
No comments:
Post a Comment