Kuidas aga panna ekspordimootor tööle kõrgematel pööretel?

Eelmise aasta oodatust madalam majanduskasv ei anna põhjust rahuloluks. Kuidas aga panna ekspordimootor tööle kõrgematel pööretel?

Vaatame algatuseks arve. Statistikaameti viimaste andmete järgi kasvas Eesti majandus 2013. aastal aasta varasemaga võrreldes 0,7 protsenti. See on küll parem tulemus, kui Euroopa Liidu nullprotsendine kasv ja euroala 0,7-protsendine langus, kuid heaolu jõudsaks kasvatamiseks jääb sellest ilmselgelt väheks.

2011. aastal Eestis toimunud ekspordi kiire kasv andis toona lootust, et majanduslikus mõttes oleme kahe jalaga kindlalt maas - rikkuse kasv põhineb edaspidi kaupade ja teenuste müügil, mitte laenuraha eest tarbimisel.

Paraku on tollane edu tänaseks lahtunud: eelmist aastat iseloomustavad raskused meie peamistel eksporditurgudel, mis põhjustasid väljamüügi vähenemise. Eesti majanduskasvu aitasid taas vedada sisetarbimise väsinud ratsud, mis kahtlemata ei vasta meie ettekujutusele kestlikult edukast riigist.

Venelased küsivad sellisel puhul: „Kes on süüdi ja mida teha?". „Süü" ekspordi jahenemisel oleme veeretanud oma peamiste kaubanduspartnerite kaela, kelle majanduskasv oli oodatust kesisem. Sestap valitseb arusaam, et meil tuleb lihtsalt ära oodata, millal Soomel, Rootsil ja teistel lähiriikidel taas paremini minema hakkab, sest turgude mõjutamine pole meie võimuses. See on paraku meie majandusliku mõtlemise aksioom.

Eesti ekspordist suundub umbes 60 protsenti naaberriikidesse ning Euroopa riikide osatähtsus Eesti koguekspordist oli tunamullu 86 protsenti. Eesti kümne peamise ekspordipartneri seas on Euroopa-välistest riikidest stabiilselt esindatud üksnes USA, kuhu suundub alla viie protsendi ekspordist. Seega oleme oma naabritest majanduslikult väga suures sõltuvuses, mis pole mitte naabrite süü, vaid eelkõige meie endi suutmatus kaugemate turgude poole küündida. Eesti eksportivad ettevõtted on valdavalt regionaalse mõõtmega ega oma globaalset vaadet.

Pilk tuleb pöörata Aasiasse

Eestil on globaalses äris osalemiseks potentsiaal olemas. Riikide majandusvabadust ja äri toimimise lihtsust mõõtvate indeksite järgi kuulume maailma paremiku hulka. Meie maine on tänu edumeelsetele IT-lahendustele kõrge ja maksusüsteem on ettevõtlust soosiv. Need on tugevad argumendid, läbi mille Eestit välismaal müüa.

Ometi ei osale me globaalses äris. Meie eksport maailma suuruselt teise majandusse - Hiinasse, mis on ühtlasi ka maailma üks kiirema kasvuga majandusi - on isegi Eesti mõõtkavas väike. Rääkimata teistest Aasia riikidest, kus rahvastik kasvab ja ühtlasi kasvab nõudlus. Olgugi, et tunamullu kasvas eksport Aasia suunal 20 protsenti, ulatub see üksnes 5 protsendini kogu meie ekspordist.

Loomulikult tuleb ka riigil teha tööd selle numbri kasvatamiseks. Sisenemine Aasia turgudele aga ongi oluline vastus eelnevalt esitatud küsimusele „Mida teha?". Euroopa Liidu riigid, Venemaa ja USA jäävad ka tulevikus Eesti olulisteks kaubanduspartneriteks, ent suurem esindatus Aasia kasvavatel turgudel vähendaks Eesti majanduse praegust suurt sõltuvust oma naabritest ja muudaks ühtlasi meie majanduse kriisidele vähem vastuvõtlikuks. Arvestades seda, kuidas Eesti suutis (olles selleks sunnitud) 1990ndatel orienteeruda Vene turult ümber Euroopale, on sihikindla tegutsemisega võimalik edu Aasias korrata.

Eesti firmad vajavad eduks Aasias riigil abi. Üks sealmail äri ajamist hõlbustav tegur on tiitlid - mida kõrgem, seda parem. Me võime igasse tähtsamasse Aasia riiki seada üles saatkonna ja EASi esinduse, aga sealsed töötajad jäävad ikkagi diplomaatideks, ametnikeks. Aasia kultuuri eripära tõttu avavad olulisi uksi aga ministrid.

Eesti majandusminister külastas viimati Hiinat 2012. aasta septembris, olles seni ka viimane kõrge Eesti ametiisik, kes seal käinud. Enne Juhan Partsi külastas Hiinat 2010. aastal välisminister Urmas Paet.

Suhelda tuleb rohkem

Kui soovime tõsiselt aidata Eesti firmad Aasia turule, tuleb sealsetes riikides käia hoopis tihedamalt kui kord paari aasta tagant. Tuleb järjepidevalt suhelda, otsida koostöövõimalusi, avada uksi Eesti firmadele ja tutvustada Eestit Aasia ettevõtetele kui lävepakku sisenemisel Euroopa turule.

Siin tuleks võtta eeskuju Soomest, kus väliskaubandus- ja Euroopa asjade minister Alexander Stubbi peamine tegevus on luua turgu Soome ettevõtetele ning müüa Soome tööstuspotentsiaali välismaal. Tänuväärselt on meil vabariigi presidendi, peaministri ja ministrite välisvisiitidel tihtipeale kaasas ka Eesti äridelegatsioon, kuid sellest ei piisa. Eesti vajab, sarnaselt põhjanaabritele, väliskaubandusministrit.

Eesti siseturg on ja jääb ka tulevikus oma mahult liiga väikeseks, et see võiks eraldivõetuna investoreid meelitada. Küll võime aga tänu oma soodsale asukohale, nutikale tööjõule, heale äri- ja maksukeskkonnale, kõrgele infotehnoloogilisele tasemele olla Aasia ettevõtetele ukseks Euroopasse, kohaks, kuhu nad paigutavad oma Euroopa Liidu peakontori, luues Eestis töökohti ja rikkust.

 

Viljandimaa vajab sõltumatut energiaagentuuri

 

ERAKORDSELT SOE sügis ja talve pehme algus on säästnud peredele ja ettevõtetele nii mõnegi euro küttekuludelt, mille suurus on tavapärastel talvedel selleks ajaks juba paljudele muret valmistanud. Kuid nagu vanarahvas ütleb, ega tali taeva jää. Eestis võib küll suvi vahele jääda, ent mitte talv. Küllap saame tänavugi kogeda pakast ning tasuda suuri küttearveid.

Sestap on elamute ja muude hoonete soojustamine ning energia efektiivne kasutamine nüüd ja edaspidi meie laiuskraadil ääretult tähtis teema. Me ei pääse mööda vajadusest oma eluruume aastas seitsmel-kaheksal kuul kütta. Energia, sealhulgas soojusenergia, jääb üheks peamiseks kuluartikliks paljude perede ja ettevõtete eelarves.

 

ENERGEETIKA ON valdkond, milles puhuvad üle maailma uued ja eriilmelised tuuled. Viimase paarikümne aasta jooksul on ka Eesti energiatootmises ning hoonete energiatarbimises aset leidnud suured muudatused.

Energia kallinemise tõttu otsitakse üha uusi võimalusi seda efektiivsemalt kasutada. Kuuleme aina uudiseid uutest kütteliikidest ja uutest lahendustest selles vallas. Arengud energeetikas, sealhulgas soojusenergeetikas, on kohati sama kiired kui muutused infotehnoloogias, millel pilgu peal hoidmine on tavalisele inimesele üsna keeruline.

Informatsiooni on väga palju ja see on killustunud. Inimesel, kes soovib muuta oma elamu energiasäästlikumaks, on piltlikult öeldes ees tuhat võimalust, kuid puudu on heast nõuandest, missugune neist on konkreetsetes oludes kõige sobivam.

Milline soojustusmaterjal valida? Milline küttesüsteem rajada? Milline kütus kasutusele võtta? Need on valikud, mille üle otsustamine on muutunud üha raskemaks.

Lahendus, mis sobib suurele kortermajale, ei ole parim individuaalelamule. Lahendus, mis on efektiivne tsentraalse katlamaja läheduses olevale kortermajale, ei pruugi sobida sarnasele kortermajale linna teises servas. Taastatud vana puitmaja soojustamine ei käi samal viisil nagu uue kivimaja puhul.

 

ET INVESTEERINGUD on selles vallas mahukad, võib iga ebatäpne valik minna tarbijale kalliks maksma: loodetud sääst jääb saavutamata. Sestap on aina tähtsam, et inimestel oleks võimalik enne otsuse tegemist kasutada eeltöödeldud informatsiooni turul pakutavate võimaluste kohta. Mis kõige olulisem: info peab teenima tarbijate huve ehk olema koostatud tootjatest ja tarnijatest sõltumatult.

Seepärast teen ettepaneku moodustada Viljandimaa sõltumatu energiaagentuur. Üldistatult oleks tegemist maakondliku infokeskusega, mis koondaks ja töötleks selle valdkonna info ning vahendaks selle inimesteni. Agentuur oleks valdkonna arvamusliider ja kohalik eestvedaja.

Detailsemalt rääkides peaks agentuur olema asutus, kust hoone omanikul oleks võimalik saada sõltumatult läbikaalutud vastused kõigile küttesüsteemi rajamist ja soojustamist puudutavatele küsimustele. Lisaks info töötlemisele ja vahendamisele oleks agentuuri pädevuses korraldada kortermajade soojustamise ühishankeid ning rääkida kaasa tänavavalgustuse, prügimajanduse, ühistranspordi ja reoveekäitluse korraldamises, kus on võimalik kasutusele võtta uusi tehnoloogiaid.

Agentuuri ülesanne peaks olema Viljandimaa säästva energiamajanduse arengukava väljatöötamine. Kava näitaks ära, kuidas tuleks maakonnas selles vallas edasi liikuda.

Energiaagentuur oleks partner kohalikele ettevõtetele, mis on otseselt või kaudselt energiavaldkonnaga seotud. Näiteks saaks ta koordineerida kohalikes põllumajandusettevõtetes biogaasi tootmist. Samuti on maakonnas puidutöötlejaid ning akna- ja uksetootjaid, kelle toodangu arendamine energiasäästlikkuse võtmes suurendaks tööstuse lisandväärtust.

 

KOOSTÖÖVÕIMALUSI on palju ja vajadus nende järele suur. Fakt on see, et Eesti elamufond vananeb ning see tähendab ühtlasi küttekadude ja -kulude suurenemist. Seda kõike ajal, mil kütused lähevad järjest kallimaks.

Probleemid on Eesti eri paikades eriilmelised. Kui suuremates linnades ja nende ümbruses on inimestel tänu kinnisvara kõrgemale hinnale võimalik investeerimiseks kaasata laenuraha, siis maal on see võimekus väike või sootuks olematu.

Maapiirkondade ühine mure on maksevõimelistest elanikest tühjenevad kortermajad, mille kütmine kaugkütte teel on muutunud ebaotstarbekaks. Need kortermajad vajavad lokaalseid lahendusi. Kindlasti on veelgi lahendust vajavaid probleeme, mis kohe ei meenu.

Niisiis on minu üleskutse Viljandimaa omavalitsustele, maavalitsusele ja teistele osalistele kutsuda lähemal ajal kokku mõttetalgud, et täpsemalt läbi arutada Viljandimaa energiaagentuuri asutamisega seonduv ja tööd alustada.

Inimesel, kes soovib muuta oma elamu energiasäästlikumaks, on piltlikult öeldes ees tuhat võimalust, kuid puudu on heast nõuandest, milline neist on konkreetsetes oludes kõige sobivam.

Kortermajade piirkonnad vajavad uusi detailplaneeringuid

Eestis on järjest enam hoogu kogumas kortermajade soojustamine. Selle käigus muutub paratamatult ka paljude kortermajade välimus.  Kui iga kortermaja otsutab ise oma maja välimuse, siis võime 5 aasta pärast ehmatusega avastada, et ühe suure osa meie igapäevasest elukeskonnast moodustavad üksteisega mitte kokku sobivad kortermajad.

Protsess, mis kujundab oluliselt meie ümbruskonna ilmet pikkadeks aastateks,  vajaks lisaks riigipoolsele toetusele ka väga tugevat ja kiiret omavalitsuste poolset juhtimist.

Lasnamäe, Annelinna, Männimäe ja teiste kortermajade piirkondade tulevane välimus sõltub sellest, kas omavalitsused juhivad seda protsessi või mitte. Praegu on õige aeg algatada detailplaneeringud ja otsustada, millisena me tahame, et meie kodukohad paari aasta pärast välja näeks. Kui omavalitsuste poolt oleks ette planeeritud, milline antud piirkond peale majade renoveerimist ja soojustamist välja näeb, oleks korteriühistute juhtidel lihtsam inimestele selgitada, miks renoveerimist vaja on ja samas lihtsam ka ehitusprojekti tingimusi koostada. Samuti paneks detailplaneeringute algatamine inimesi rohkem mõtlema oma kodulinna tulevase väljanägemise üle ning inimestelt nende arvamusi küsides, oleks linnavõimudel võimalik elanikke senisest paremini kaasata ka oma kodulinnade ilusamaks muutmise protsessi.

Lisaks tavapärastele detailplaneeringute joonistele oleks kindlasti vaja koostada ka 3D pildid ja videod piirkonna tulevasest väljanägemisest. Piirkonna 3D kujundus kiirendaks inimeste veenmist, et majasid on vaja renoveerida, sest sest annaks inimestele selge ettekujutuse sellest, kuivõrd ilusas ja meeldivas linnakeskkonnas nad võiksid juba lähitulevikus elada.

Olen veendunud, et praegustest koledatest ühetaolistest paneelelamu piirkondadest on korralikult juhitud protsessi käigus võimalik kujundada mugav ja ilus elukeskkond. Lisaks majade välimusele saame detailplaneeringu raames korraldada ka lisa parkimiskohtade ja uute mänguväljakute rajamise. Kui aga linnad sooviksid mõelda veelgi kaugemale ette tulevikku, siis saaks detailplaneeringute abil paika panna ka näiteks selle, millistele majadele võiks paigaldada päikesepaneelid ja kui suured need võiksid olla.

Uued töökohad aiandusparkidest!

Eesti kõrge tööpuuduse üheks suurimaks põhjustajaks on vähene ettevõtlikkus. Eriti puudutab see maapiirkondi. Kuidas alustada ja millega tegeleda, seda on arutanud paljud. Aga kui jõutakse esmaste investeeringute tegemiseni, siis lüüakse käega.

Siit tekib paratamatult küsimus -  kuidas tõsta ettevõtlikkust ja luua uusi töökohti maapiirkondades? Pakuksin omapoolse lahendusena välja aiandusparkide loomise maapiirkondadesse ja väikelinnade ümbrusesse, sest näiteks Lääne-Euroopas on põllumajandussektoris kõige rohkem töökohti just aianduses.

Aianduspargid sarnanevad oma olemuselt tööstusparkidele - 30-50 hektarit põldu piiratakse aiaga, et kaitsta aiandussaadusi metsloomade eest, rajatakse niisutus- ja kuivendussüsteemid, pargisisesed teed, esmased kauba ladustamise ning hoidmise tingimused ja kõik muu vajalik infrastruktuur. Seejärel antakse aianduspark 10-15 perele rendile.  Aianduspargid on nagu ettevõtlusinkupaatorid, kus peredele antakse võimalus 5-10 aasta jooksul hankida kogemusi aiandusvaldkonnas ilma, et nad peaks esmalt tegema suuri investeeringuid tootmiseks vajalike tingimuste loomiseks. Peale rendiperioodi lõppu võib iga pere rajada soovi korral juba ise endale sobiva suurusega aia. Selleks ajaks peaks inimestel olema ka piisavalt kogemusi ja teadmisi sellest, kas vastav tegevusvaldkond neid huvitab ja end ära tasub. Kuni 5 hektari suurused maatükid inkupaatorist ei tohiks väga suurt konkurentsi pakkuda ka tavatootajatele, kes on ise oma rahadega põllud rajanud.

Teine positiivne tulemus, mis minu poolt välja pakutud aiandusparkidega kaasneks, oleks võimalus toota kvaliteetseid aiandussaadusi, mida saaks eksportida ka välismaale.
 Eesti turg on väga väike ja haavatav sisse toodava odavama kauba osas. Kõrge kvaliteediga aiandussaadusi oleks tootjal võimalik müüa Eestist välja ning olla seeläbi vähem sõltuv Eesti turust. Samuti saaks tootja küsida kvaliteetsema toodangu eest kõrgemat hinda ning muuta seeläbi aiandussaaduste tootmine preagusest oluliselt tasuvamaks.

Kuigi aiandusparkide rajamine nõuab suuri alginvesteeringuid, ei tohiks rahastajate leidmine raske olla. Nende rajamisest peaksid olema huvitatud nii riik kui ka omavalitsused, sest aianduspargid aitaks edendada ettevõtlust maapiirkondades ja luua sinna töökohti. Uued töökohad aitaksid maapiirkondadesse meelitada uusi elanikke ning suurendaks ka riigi ja omavalitsuste maksulaekumisi.

Probleemiks ei oleks ka aiandusparkides toodetavate aiandussaaduste müümine. Tänu oma pikaajalisele kogemusel antud marjade müügi  valdkonnas võin kindlalt öelda, et Eesti aiapidajad suudavad oma kaubaga Euroopas edukalt läbi lüüa, kui nende kaup on kvaliteetne. Näiteks võib siinkohal tuua  Eesti maasikakasvatajad, kes juba aastaid müüvad oma kvaliteetset maasikat edukalt Lätti, Leetu, Poola ja Soome. 

Kortermajad ilusaks ja küttarved poole väiksemaks!

Kortermajade rekonstrueerimise vajalikkusest on räägitud juba aastaid, kuid laiem renoveerimine on jäänud siiani olemata. Passiivsus renoveerimise koha pealt ei saa enam tulevikus jätkuda, vaid peab saama iga korteriühistu esmaseks prioriteediks.

Rääkides kortermajade renoveerimisest, tuleks alustada sellest, miks meil seda üldse vaja on. Kortermajad moodustavad 2/3 Eesti elamufondist ning kuna enamus neist kannatavad täna Nõukogude aegse ebakorrektse ehituskvaliteedi all, vajavad nad rekonstrueerimist ja energiatõhusamaks muutmist. Hea näide siinsete hoonete halvast soojuspidavusest on Eesti kõrge keskmine energiatarbimine elamutes võrreldes teiste EL liikmesriikidega. Kõrgem energiatarbimine ei tähenda aga muud, kui et eestlane maksab kütte eest oluliselt rohkem võrreldes renoveeritud majas elava keskmise Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikuga.

Kui suurest potentsiaalsest kokkuhoiust me aga räägime? Eksperthinnangutes on välja pakutud, et renoveerimisesest tulenev võimalik rahaline sääst Eestis oleks pool miljardit krooni aastas. Kokkuhoid oleks tõesti suur, kuid siinkohal tuleb arvestada ka asjaolu, et kortermaja renoveerimine on kallis: sõltuvalt hoone suurusest võib kompleksrenoveerimise maksumus ulatuda 4 – 13 miljoni kroonini. Tänases majandussituatsioonis on keeruline veenda korteriühistuid ja korteriomanikke tegema nii suuremahulisi investeerimisotsuseid, mistõttu on vajalik riigipoolne motiveerimine toetuse eraldamise näol.

Väga tervitatav on tõsiasi, et riik on viimastel aastatel võtnud endale prioriteediks kortermajade renoveerimisele kaasaaitamise, mistõttu saavad ühistud oma renoveerimisplaane edukalt ellu viima hakata. Nimelt on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tänaseks välja töötanud konkreetse määruse, toetamaks koostöös Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutusega KredEx kortermajade renoveerimist. Makstava toetuse määr ei ole seejuures sugugi marginaalne, vaid moodustab 15-35 protsenti abikõlblikest kuludest. 

Riigi poolt tekitatud võimaluste ära kasutamiseks, tuleks kortermajade rekonstrueerimisega pihta hakata juba täna. Peale väiksemate küttearvete aitaks laialdasem renoveerimine elavdada ka majandust ning parandada ehitussektoris tööhõivet. Kaudne mõju avalduks kindlasti ka teiste majandusharude töökohtade säilitamisele ning mis ehk veelgi olulisem, Eesti muutuks ilusamaks ja  keskkonnasõbralikumaks.

Protsess, mis kujundab ümbruskonna ilmet pikkadeks aastateks,  vajaks lisaks riigipoolsele toetusele ka väga tugevat ja kiiret omavalitsuste poolset juhtimist. Männimäe, Paalalinna, Viiratsi ja teiste kortermajade piirkondade tulevane välimus sõltub sellest, kas omavalitsused juhivad seda protsessi või mitte. Praegu on õige aeg algatada detailplaneeringud ja otsustada, millisena me tahame, et meie kodukohad paari aasta pärast välja näeks. Kui omavalitsuste poolt oleks ette planeeritud, milline antud piirkond peale majade renoveerimist ja soojustamist välja näeb, oleks korteriühistu juhtidel lihtsam inimestele selgitada, miks renoveerimist vaja on ja samas lihtsam ka ehitusprojekti tingimusi koostada.

Lisaks selgele nägemusele kortermajade piirkondade välimusest, on meil vaja ühiseid ehitushankeid. Kui 10 maja korraldaks koos ehitushanke, ehitusjärelvalve hanke, projekteerimis- ja energiaauditi hanke, saaksid nad selle kõik vähemalt 15% odavamalt. Kui ühe maja renoveerimine maksab täna keskmiselt miljon krooni, siis tähendab see 150 000 krooni suurust kokkuhoidu maja kohta. Ka selles osas võiksid omavalitsused korteriühistutele appi tulla ning aidata neid näiteks hangete läbiviimisel.

Olen veendunud, et korteriühistute aktiivse tegutsemise korral ning riigi ja omavalitsuste kaasabil on juba lähiaastatel võimalik saavutada meie kortermajades olulist energia ja seeläbi ka rahalist kokkuhoidu, kaunistada meie kõigi elukeskonda ning elavdada samaaegselt ka majandust ning parandada ehitussektoris tööhõivet.

Mulkidele tööd ja talud korda!

17. detsembril arutasid Paistus kokku saanud Mulgimaa omavalitsusjuhid, kuidas teha lisaks kultuurilisele koostööle ka rohkem majanduslikku koostööd.

Mulgimaa suurimateks probleemideks on eelkõige tööpuudus, vähene ettevõtlikkus, noorte lahkumine piirkonnast ja tühjad lagunevad majad. Ainuüksi Tõrva linnas on 800-st majast 100 tühjad. Kogu Mulgimaa peale võib arvata, et tühjana seisab üle 1000 maja, talu või maakodu. Lisaks on piirkonnas ligi 1000 töötut inimest.

Mulgimaa on vaja muuta atraktiivseks, elavaks ning töötavaks piirkonnaks. Kõigi eelmainitud probleemide lahendamiseks olen välja pakkunud projekti „Ilus ja jõukas Mulgimaa“, mille käigus kaardistatakse müügis olev tühi ja lagunev kinnisvara ja koondatakse see info ühtsesse Mulgimaa infoportaali.

Märtsikuus plaanime tutvustada Mulgimaad reklaamlehe ja reklaamikampaania kaudu Eesti suuremates linnades. Reklaamime Mulgimaad huvitava suvitus- ja elamiskohana ning meelitame piirkonda uusi maakodu soetajaid. Täna on paljude jaoks suvekoduna eelistatud Saaremaa, Hiiumaa või Otepää, Mulgimaa võiks aga veelgi mugavam elu- ja puhkepaik olla.

Samuti näeks minu idee ette koondada ühtsesse infoportaali info erinevate teenusepakkujate kohta, kes Mulgimaal tegutsevad. Meil on olemas häid ehitajaid, pottseppi, aiakujundajaid, elektrikke ja teisi oskustöölisi, kuid tihti ei leia teenusepakkujaid ning tellijad üksteist üles. Ühtne infoportaal teeks mulkidele võimalikult lihtsaks oma kodukohas ettevõtlusega alustamise, võimaldades neile reklaami meie internetiportaalis.

Kui suudame nende tegevuste läbi aastas korda teha vähemalt 200 maakodu ja seeläbi 600 inimesele tööd pakkuda, on meie ettevõtmist saatnud edu. Samuti soovime  kujundada ühiskonnas arvamust, et on uhke omada kodu või suvekodu Mulgimaal.

Minu poolt välja pakutud projekti toetavad ka regionaalminister ning majandus- ja kommunikatsiooniminister, kelle arvates on see üks lähiaja konkreetsemaid ja asjalikumaid projekte kohaliku elukvaliteedi tõstmisel. Koostöös omavalitsustega töötame välja selge kava kuidas edasi liikuda.